Eesti Vabariik 100. Statistiline album

Raamat, mis võrdleb Eesti numbreid täna ja 100 aastat tagasi.

Ok, ma ei lugenud seda päriselt LÄBI, sest see polegi ju kaanest kaaneni raamat, aga samas enamik teemasid võtsin läbi ja paljudest sündis ka juba uusi mõtteid. Nt see, et peredes oli 100 aastat tagsi pigem rohkem lapsi (5+ suuruses perede osas just), samas oli poole võrra rohkem neid naisi, kes üldse ei sünnitanud. Või et 100 aastat tagasi oli mehe keskmine toidukogus päevas 2,4kg ja täna 1,4 kg või et kui suure hüppe on teinud meditsiin kui vaadata enimlevinud haiguste totaalset muutust.

Jube põnev raamat. Aitäh, Üllele, kinkimast!

Alec Ross "Tuleviku majandus. Homme on juba käes"

Seda raamatut ma vist lugesin üle aasta - mõnus nii järjest lugeda kui iga natukese aja tagant uuesti kätte haarata. teemad on põnevad: robotid, inimmasinad, kood-imine, kood kui relv, infoajastu toormaterjal, tulevikuturgude geograafia. Kui esmapilgul tundub ehk liiga tehnokraatlik, siis seda see ei ole. Ross on äärmiselt ladus ja mõnusa keelega autor, kes viib sind läbi üpris tõenäoliste tulevikustsenaariumite ning annab lõpu ska mõne soovituse, mida oma lastele õpetada, et nad oleksid selles tulevikumajanduses läbilöögivõimelised (iseasi, kas me seda neilt ennekõike tahame, aga siiski).

Soovitan soojalt! Ka neile, kelle meelest muidu majandus omajagu igav tundub (noh nagu mina :))

Dan Ariely "Predictably irrational"

No jälle kui hea raamat*. Mõnus populaarteadus. Palju asju siin maailmas ja meie valikute tegemises said selgemaks.

Kuna teemasid oli raamatus palju, siis loetlen need siin üles, et endal ära ei  ununeks:

1. Kõik on relatiivne (näited sellest, kuidas me maja valime A, A- ja B)

2. Kuidas tootmine ja nõudlus tegelikult ei tööta (mustad pärlid /uus CD süsteem jne)

3. TASUTA! Kuidas see meid paneb ostma asju, mida me tegelikult ei vaja

4. Sotsiaalsed normid ja majanduslikud normid - kus läheb piir ja kuidas on mõistlik embakumba kasutada/mittekasutada töösituatsioonides. Vabatahtlikkus, kingitused, rahalised kingitused...

5. Erutuse mõju meie otsustele (kuidas teha ennetustööd, nii et see ka erutavas hetkes mõjuks)

6. Prokrastineerimine ja enesekontroll. Tähtajad, tähtajad! Aga meditsiinis?

7. Omamise kallis väärtus - kuidas asjad muutuvad väärtuslikumaks kui nad on meie omad või kui me ainult kujutleme neid endi omadena.

8. Hoiame uksed avatuna - miks me ei suuda valida; miks me tahame teha niiiii palju asju. Ka oma lastele.

9. Ootuste efekt. Põhimõtteliselt kordab osaliselt söögiraamatus kirjutatut - see, milliste ootustega me asjale läheneme (kaunikõlalised toidunimetused või õlu äädikaga) määrab paljuski, mis me sellest asjast arvame (kuidas see meile maitseb/meeldib jne). NB! Aasia naiste ja matemaatika test!

10. Hinna võim

11. Tasuta lõunad

*Lugeda õige hääldusega nagu Pantalone etenduses"Armastus kolme apelsini vastu"

Anna Sundberg, Jesper Huori Ma armastasin terroristi.

See on siiras lugu. Sattusin pärast lugema ka selle raamatu kriitikat, mis seda siirust maha teeb, aga minu jaoks oli see siiras. Miks valib keegi äkitselt radikaalse islami tee, eriti kui ta on pärit eriliselt hoitud heaoluühiskonnast. Kuidas me teeme oma elus valikuid ja millised üldse on meie valikud? Miks valib keegi radikaalse islami ning kiidab jihadi verise kuju heaks?

See on lugu Euroopa tänapäevast, see on omamoodi isiklik sissevaade, jah, muidugi läbi ühe inimese silmade, aga meist igaüks ongi samamoodi ainulaadne ja iga meie vaade on sama isiklik.

Soovitan lugeda, avab natukene, õige natukene seda, kuidas tunneb ja näeb maailma inimene, kes on vastu võtnud islami ühel konkreetsel kujul ja viisil.

Soovitus: lugeda koos Houellebeqci "Alistumisega" - viimane on küll kirjanduslikult kordades parem, aga tervikuna annab huvitava pildi.

Sarah Turner "Ebaemmelik emps"

Kui sa oled kunagi mõelnud, et lastekasvatamine ei olegi puhas kuld ja on ka s...maid päevi ja teinekord tahaks lihtsalt põgeneda, siis on see raamat sulle. Sarah Turner on võtnud endale eesärgiks kirjutadagi oma emotsioonidest nii nagu nad on ja sellest, mida kõike sa ei jõua, oska, saa, taha. Sest elu kahe väikelapsega ei ole meelakkumine, kuigi see on sinu valik. (Vaatasin just tema blogist, et nüüd on tal juba kolm poega... nii et jah).

Kui raamatut ei taha soetada, siis võib blogi lugeda, tundub igatahes põnev.

Nalja sai palju, äratundmisrõõmu oli ohjeldamatult ja noh, mul on ju ikkgi suure vahega lapsed, nii et ma ei tea lõpuni, mida tähendab olla korraga mitme väikelapse ema.

Lõppu üks tema põhilisi soovitusi õhtuks

Adam Kay "See teeb haiget"

Nooremarsti salajased päevikud.


Tänan soovitamast ja laenamast, Ellen, soovitan edasi. See raamat meenutas mulle (vahel öötundideni) peetud vestlusi erinevate meditsiinis töötavate inimestega, omaenda kokkupuuteid, arstide väärtusmängu ja nii paljugi muud. Tunnen, et olen ühe sissevaate võrra rikkam.

See oli päris ja vastikult valus kohati. Just see vahetustega töö ja see, et sul ei olegi aega oma pereelu jaoks. Samas täis tohutul hulgal huumorit (kondoomis telekapult, eks). Väga mõnus lugemine, mis avardab silmi ja suuredab mõistmist. Kuigi tekkis küsimus, kas Eestis on see ühelt astmelt teisele niisama süsteemne nagu Kay oma raamatus kirjeldab/mulje jätab.

Brian Wansink, Ph.D "Arutu söömine. Miks me sööme rohkem kui me arvame"

Ja ma tean, et kui sellel blogijal mõni lugeja oleks, siis ta pööritaks silmi natuke, et miks ma seda loen (mõni mu sõber tegi nii, seda raamatut minu laual nähes), aga see oli täiega tore raamat kahel peamisel põhjusel:
- tohutult eluterve lähenemine söömisele ja
- väga mõnusalt kirjutatud.

Lisaboonus oli toetumine erinevatele läbiviidud eksperimentidele nt lõputu tomatisupp või halvaksläinud pop corn.

Lugema hakkasin seda tänu sõbra ägedale kirjeldusele + toiduteema on alati põnev + äkki on mõni nipp, kuidas mu lapsed paremini sööma saada. Viimast ma liiga palju ei saanud, küll sain aga väga hea kinnituse omaenda tõekspidamistele

Need on asjad, millest tuleb hoiduda. Päriselt!

Ja lõpu veel üks humoorikas pilt dieedindusest :)

Afanasjev "Serafima ja Bogdan"

Olen ammu mõelnud, et peaks rohkem Afanasjevisse süvenema ja kuna ootamatult mitu inimest ühte raamatut soovitas, siis võtsin ette ja ei pidanud pettuma.

Ühe raamatuga võtta kokku kogu nõukogude aeg Peipsiveere näitel, see on võimas, see on ehe. Vahepeal nutsin lugedes, Aitel kõrvalt, et mis on; mina, et kurb on raamatus; tema, et miks sa siis loed; mina: noh ei saa teistmoodi, nii hea raamat on.

Raamat annab suurepärase sissevaate nõukogude aja mõtetusse, aga paneb küsima ka meie tänase "asjademaailma" jumalate kohta. Vanausulised, kelle jaoks usk oli A ja O ja järeltulevad põlved, kes sellest enam suurt ei hooli. 50 aastat ja muutub kõik.

Lahe oli kogeda ka, et kuigi tänasel päeval on erinevat kirjandust tonnide viisi, siis ikka satud rääkima sõpradega, kes on lugenud samu asju. Mari-Liis vaeseke pidi end küll tagasi hoidma, et mitte mulle kõike ära rääkida.

Lõpp läks minu jaoks veidi üle piiri, aga noh võib-olla see ongi kõige õigem näide sellest, kuhu kogu tolleaegse ühiskonn hullus välja võib viia, mine sa tea.

Linnart Mäll tegelasena oli ka muidugi sümpaatne lahendus ;)

G. Cogman "Nähtamatu raamatukogu"

Tükk aega ma mõtlesin, et kas see raamat on halb või väga halb, aga noh ikka lugesin edasi. Miski hoidis mind seda mittepoolelijätma (ja see ei olnud tubli tüdruku sündroom - raamatute osas, mis mulle ei meeldi ja mida ma ei vaja, olen ma selle ületanud).

Pidevalt mõtlesin, et mis raamatuid autor küll jäljendab - kas Sõrmuste isandat või HPd või Pratchetit. See polnud neist ükski - polnud NII ulmeline, kui SI, polnud nii sidus (ja puudusid lapskangelased) kui HP ning puudus huumor, mis iseloomustab Prachetit. Ning lootsin, et tegu on autori esikromaaniga, et siis anname traagelniidid andeks.

Ja kui siis lõpuks lugesin, et tegu on Tolkieni ja Sherlock Holmesi fänni esikraamatuga, siis kõlas kõik kokku. PS! Raamat läheb teises pooles paremaks, see on ka kindlasti miski, mis mind hoidis lugemas.

Hmm huvitav, miks mind ulmekad on hakanud tõmbama...

Järgmiseks siis Afanasjevi juurde. Aitäh, Amicitia (Anne ja Kristina), soovitamast.

Rein Raud "Wend"

Raamat, mida ma lugesin juba kunagi ammu. Ja soovitasin kõigile. Lugesin nüüd üle. Enam nii suurt vaimustust ei tekitanud, aga ikkagi üpris. hea.

Titemammadele: pea iga peatükk on 1,5 väikest lehekülge (juhuu!). Samas on iga peatükk natuke omette stoori, milest tuleb tervikpilt kokku panna, nii et väga pikalt lugeda ei saa, algus läheb meelest.

Aga...  parim tsitaat tuleb siit

Adam Haslett "Kui mind enam ei ole"

Kui ma raamatut lõpetades avastasin, et see on võitnud kirjandusauhinna, siis ma ausalt öeldes ei üllatanud. See on ikka jälle üks ülivõrdes teos. Sest see räägib taaskord pärisinimestest pärismuredega just sellistes skeenedees nagu see meie ümber on igapäevane. Ja aitab neid inimesi paremini mõista. Hmm misajast mind pärisinimesed huvitavad? Aga HP?

Olgem ausad - minu jaoks oli sellel lisaks muule ka omajagu teraapiline võlu (kas nii saab öelda?), sest aitas ehk veidi rohkem mõista mõningaid inimesi minu enda ümber.

Kaasahaarav, eri vaatevinkleid avav, kohati kergelt müstiline (aga väga kergelt), musikaalne, põlvkondadeülene ja õhkõrnalt ajalooline.

See on ühe pere lugu. Ema ja isa ja kolm last - kaks venda ja õde. Igaühel oma deemonid võidelda ja oma tee käia, oma õnn leida. Ja ükski tee ei ole lihtne. Muusika ja ravimid, homosekusaalsus, tubli-tüdruku-sündroom. Kõik on olemas.

Hargla on alati kindla peale minek. Nii ka sel korral. Kuigi jah, ma eelistan täispikke romaane, see raamat aga sisaldas endas väga erinevaid lugusid, sidudes raamatu siiski kõige ootamatumal moel tervikuks ;)

Eriliselt haaravad olid:
- Mirabilia saladus
- Einsteini viimased sõnad
- Heliose teoreem
- Per homicidium ad astra
- Suvitusromaan

Nimilugu tundus alguses igav, kuid ka sellel oli täiesti võluv püant. Just see ongi see lugu Harglaga, et isegi kui lugu ise tundub veidi kuiv, siis on selles ikka olemas see miski, mis sind lõpuks haarab.

Jõulujõud on miski, mis tasub kõrva taha panna. Äkki mõnes jutluses või hommikuringis näiteks ;)

F. Backman "Vanaema saatis ütlema, et ta palub vabandust"

Ausõna, see on maailm parim raamat! Mari küll arvas, et see on nii eht-rootsilik, aga ju ma tunnen Rootsit nii vähe, et mind see ei seganud.

See on raamat pärisinimestest ja muinasjutumaast. Pärisprobleemidest päriselus ja sellest, miks inimesed on muutunud just selliseks nagu nad on. See on lugu perekondlike suhete keerukusest, aga väga suurest armastusest laste, vanemate ja vanavanemate vahel, lisades veidi vürtsi kärgperede ja koertega. Kuidas olla eriline ja tark 7-aastane, aga käia tavalises koolis, kus kõik teised on keenjused ja ohmoonid...

"Kui halba ei saa ära võtta, siis tuleb midagi heamat juurde panna."

"Elu teeb keeruliseks see, et ükski inimene pole sada protsenti mölakas ja peaaegu mitte keegi pole sada protsenti mittemölakas. Elamise kunst seisneb selles, et sa katsud nii palju kui võimalik püsida mittemölaklikul poolel."

Khalil Gibran "Murtud tiivad"

Nägin raamatut poes ja ei suutnud vastu panna - nii võivad alata enamik minu siinse blogi postitustest vist :) Gibrani tutvustas mulle Eva ja tema "Prohvet" on ääretult mitmekihiline ja sügav. Nii on seda ka antud raamat. Kuigi lugu on lihtne ja ääretult kurb (lahistasin nutta), aga milline keelekasutus... poeesia proosas.

Avaldatud sarjas Bibliotheca ASIATICA - tundub põnev sari!

Slawomir Mrožek “Tango” ja Gerhart Hauptmann “Soana ketser. Fantoom”

Tango.

See oli raamat, mille haarasin tänu ühele artiklile, mille ma kunagi välja otsin. See oli Loomingu Raamatukogu näidend. Oo, ma armastan LR, kuigi ma selle peale liiga sageli ei satu. Lausa kahju, aga võtsin plaani seda viga üha enam parandada.

Ülihea lugemine. Kirjutatud 60ndatel, aga sobib tänasesse ühiskonda nagu rusikas silmaauku. Kõigile ühiskonnakriitikutele must-have lugemine.

Noored-vanad, konservatiivid-liberaalid.

Soana ketser. Fantoom.

See oli siis esimene lubaduse täitmine ehk leid Loomingu Raamatukogust. Kuna loen palju Elisa Raamatu abil, siis see oli üks väheseid LR otsingu peale välja tulnuid asju ja kahetsema ei pidanud. Kaks novelli. Omajagu veidrad, aga huvitavad.

Esimene kõneleb mägkülast, preestrist ja intsestist. Teine raamat aga räägib ühe pm Lolitat armastanud ametniku loo, kes armastuse nimel puhta pööraseks läks. See on lugu segadusest, kuritööst, armust ja andestamisest.

Tiia Kõnnussaar “Kaose ja korra piiril."

Oh seda raamatut ma arrrrmastan. TÜ eetikakeskuse poolt välja antud. Lood laste kasvamisest ja kasvatamisest ja enda kasvamisest laste kõrval. Lugusid räägivad väga erinevad emad ja isad, kellest mitmed on mulle eeskujuks. Just isaks või emaks või abikaasaks olemise tõttu.

Parim kasvatusalane teos selles hektilises kasvatusteooriate maailmas.

Birgitta Davidjants “Mitte just armastuslugu”

Kui sa oled noor olnud 90ndate lõpus ja veel Tallinnas, siis on see raamat sulle. Jah, tegu on noortekaga, aga noortekaga ajast, kus muusikat lindistati kassettidele ja von Krahl oli kõige tegijam koht üldse (mitte et ma ise seal alaealisena käinud oleks, aga siiski).

Ja Tallinna vanalinn... ja vaateplatvormid!

Eestid, mida ei olnud

Üks äärmiselt mõnus ulme-sari. Raamatud on lühikesed ja kiiresti loetavad ning annavad põnevad lükked, mis oleks kui...

Ja ma ei ole eriline ulme-fänn muidu. Aga see omaenda ajaloo keeramine väiksesse nihkesse, eks see ole sama, mis muiudgi ajaloo ümberkirjutamine.

Ja samas ka paari uue autori avastamine.

Pikemalt magamajääva lapse kõrval läheb raamat õhtuga!