G. Cogman "Nähtamatu raamatukogu"

Tükk aega ma mõtlesin, et kas see raamat on halb või väga halb, aga noh ikka lugesin edasi. Miski hoidis mind seda mittepoolelijätma (ja see ei olnud tubli tüdruku sündroom - raamatute osas, mis mulle ei meeldi ja mida ma ei vaja, olen ma selle ületanud).

Pidevalt mõtlesin, et mis raamatuid autor küll jäljendab - kas Sõrmuste isandat või HPd või Pratchetit. See polnud neist ükski - polnud NII ulmeline, kui SI, polnud nii sidus (ja puudusid lapskangelased) kui HP ning puudus huumor, mis iseloomustab Prachetit. Ning lootsin, et tegu on autori esikromaaniga, et siis anname traagelniidid andeks.

Ja kui siis lõpuks lugesin, et tegu on Tolkieni ja Sherlock Holmesi fänni esikraamatuga, siis kõlas kõik kokku. PS! Raamat läheb teises pooles paremaks, see on ka kindlasti miski, mis mind hoidis lugemas.

Hmm huvitav, miks mind ulmekad on hakanud tõmbama...

Järgmiseks siis Afanasjevi juurde. Aitäh, Amicitia (Anne ja Kristina), soovitamast.