Kui ma raamatut lõpetades avastasin, et see on võitnud kirjandusauhinna, siis ma ausalt öeldes ei üllatanud. See on ikka jälle üks ülivõrdes teos. Sest see räägib taaskord pärisinimestest pärismuredega just sellistes skeenedees nagu see meie ümber on igapäevane. Ja aitab neid inimesi paremini mõista. Hmm misajast mind pärisinimesed huvitavad? Aga HP?
Olgem ausad - minu jaoks oli sellel lisaks muule ka omajagu teraapiline võlu (kas nii saab öelda?), sest aitas ehk veidi rohkem mõista mõningaid inimesi minu enda ümber.
Kaasahaarav, eri vaatevinkleid avav, kohati kergelt müstiline (aga väga kergelt), musikaalne, põlvkondadeülene ja õhkõrnalt ajalooline.
See on ühe pere lugu. Ema ja isa ja kolm last - kaks venda ja õde. Igaühel oma deemonid võidelda ja oma tee käia, oma õnn leida. Ja ükski tee ei ole lihtne. Muusika ja ravimid, homosekusaalsus, tubli-tüdruku-sündroom. Kõik on olemas.
No comments:
Post a Comment