Hargla on alati kindla peale minek. Nii ka sel korral. Kuigi jah, ma eelistan täispikke romaane, see raamat aga sisaldas endas väga erinevaid lugusid, sidudes raamatu siiski kõige ootamatumal moel tervikuks ;)

Eriliselt haaravad olid:
- Mirabilia saladus
- Einsteini viimased sõnad
- Heliose teoreem
- Per homicidium ad astra
- Suvitusromaan

Nimilugu tundus alguses igav, kuid ka sellel oli täiesti võluv püant. Just see ongi see lugu Harglaga, et isegi kui lugu ise tundub veidi kuiv, siis on selles ikka olemas see miski, mis sind lõpuks haarab.

Jõulujõud on miski, mis tasub kõrva taha panna. Äkki mõnes jutluses või hommikuringis näiteks ;)