Rein Raud "Wend"

Raamat, mida ma lugesin juba kunagi ammu. Ja soovitasin kõigile. Lugesin nüüd üle. Enam nii suurt vaimustust ei tekitanud, aga ikkagi üpris. hea.

Titemammadele: pea iga peatükk on 1,5 väikest lehekülge (juhuu!). Samas on iga peatükk natuke omette stoori, milest tuleb tervikpilt kokku panna, nii et väga pikalt lugeda ei saa, algus läheb meelest.

Aga...  parim tsitaat tuleb siit

Adam Haslett "Kui mind enam ei ole"

Kui ma raamatut lõpetades avastasin, et see on võitnud kirjandusauhinna, siis ma ausalt öeldes ei üllatanud. See on ikka jälle üks ülivõrdes teos. Sest see räägib taaskord pärisinimestest pärismuredega just sellistes skeenedees nagu see meie ümber on igapäevane. Ja aitab neid inimesi paremini mõista. Hmm misajast mind pärisinimesed huvitavad? Aga HP?

Olgem ausad - minu jaoks oli sellel lisaks muule ka omajagu teraapiline võlu (kas nii saab öelda?), sest aitas ehk veidi rohkem mõista mõningaid inimesi minu enda ümber.

Kaasahaarav, eri vaatevinkleid avav, kohati kergelt müstiline (aga väga kergelt), musikaalne, põlvkondadeülene ja õhkõrnalt ajalooline.

See on ühe pere lugu. Ema ja isa ja kolm last - kaks venda ja õde. Igaühel oma deemonid võidelda ja oma tee käia, oma õnn leida. Ja ükski tee ei ole lihtne. Muusika ja ravimid, homosekusaalsus, tubli-tüdruku-sündroom. Kõik on olemas.

Hargla on alati kindla peale minek. Nii ka sel korral. Kuigi jah, ma eelistan täispikke romaane, see raamat aga sisaldas endas väga erinevaid lugusid, sidudes raamatu siiski kõige ootamatumal moel tervikuks ;)

Eriliselt haaravad olid:
- Mirabilia saladus
- Einsteini viimased sõnad
- Heliose teoreem
- Per homicidium ad astra
- Suvitusromaan

Nimilugu tundus alguses igav, kuid ka sellel oli täiesti võluv püant. Just see ongi see lugu Harglaga, et isegi kui lugu ise tundub veidi kuiv, siis on selles ikka olemas see miski, mis sind lõpuks haarab.

Jõulujõud on miski, mis tasub kõrva taha panna. Äkki mõnes jutluses või hommikuringis näiteks ;)

F. Backman "Vanaema saatis ütlema, et ta palub vabandust"

Ausõna, see on maailm parim raamat! Mari küll arvas, et see on nii eht-rootsilik, aga ju ma tunnen Rootsit nii vähe, et mind see ei seganud.

See on raamat pärisinimestest ja muinasjutumaast. Pärisprobleemidest päriselus ja sellest, miks inimesed on muutunud just selliseks nagu nad on. See on lugu perekondlike suhete keerukusest, aga väga suurest armastusest laste, vanemate ja vanavanemate vahel, lisades veidi vürtsi kärgperede ja koertega. Kuidas olla eriline ja tark 7-aastane, aga käia tavalises koolis, kus kõik teised on keenjused ja ohmoonid...

"Kui halba ei saa ära võtta, siis tuleb midagi heamat juurde panna."

"Elu teeb keeruliseks see, et ükski inimene pole sada protsenti mölakas ja peaaegu mitte keegi pole sada protsenti mittemölakas. Elamise kunst seisneb selles, et sa katsud nii palju kui võimalik püsida mittemölaklikul poolel."